Tervenemislood

Rasmusel oli keeruline sünd. Sünnitus kutsuti arstide poolt esile ja läbi mitme päeva kestnud vaeva tuli sinise peaga Rasmus lõpuks ema kõhust välja. Kuigi Rasmuse tervisenäitajad olid normis, ei möödunud tema kuue esimese eluaasta jooksul ühtegi ööd, mil pere oleks saanud terve öö magada. 14-kuuselt oli selge, et Rasmus ei arene eakohaselt ning vanemad otsisid abi nii ergoterapeutidelt kui ka kiropraktikutelt. Olukord siiski oluliselt ei paranenud.

Kui Rasmus oli 6 aastane, luges tema ema lehest kraniosakraalteraapia kohta, kus kirjeldati, et see teraapia aitab kesknärvisüsteemi tasakaalutuse puhul. Selline tasakaalutus võib tekkida näiteks sünnil, kukkumisel, pea või selja äralöömisel. Emale jäi eriti silma kraniosakraalteraapia potentsiaal seoses õppimisvõime ja nägemisega. “Ma ei teadnud sellest teraapiast muud kui et see on valutu, mis oli suur eelis saamaks Rasmus sellel osalema,” kirjutab Rasmuse ema. 

Rasmus suutis esialgu olla seansil paigal vaid 15 minutit korraga. “Seanss ise nägi välja nagu täielik hookus-pookus. Kuidas saab nii õrn puudutus midagi päriselt teha?” meenutas lapse ema. Siiski oli tulemus nähtav juba pärast esimest külastust – esmakordselt elus magas Rasmus läbi terve öö.

Pere jätkas seanssidega ja pärast igat korda toimus edasiminek. Rasmus magas öö läbi ja kui ta vahel ka ärkas, siis ilma nututa. Tema temperament leevenes – suutsime teda nüüd maha rahustada ja konfliktide aega lühendada. Poisi huvi õppimise vastu suurenes – tal tekkis isu mängida, joonistada, ta esitas palju küsimusi. Ta suutis paremini keskenduda. Ta lõpetas voodisse pissimise. Ta ei pidanud enam prille kandma. 

“Täna näen ma, kuidas kiropraktika ja kraniosakraalteraapia on seotud, sest ma mõistan, et Rasmuse kael oli sünnitusel viga saanud. Just sellega need alad ka tegelevad,” kirjeldab Rasmuse ema.

Ka kuus kuud pärast kraniosakraalteraapia kuuri lõppu on Rasmuse olukord jätkuvalt hea. Peter õpetas ka poisi emale mõned teraapia võtted, mida ema aeg-ajalt Rasmusele veel teeb. Rasmus käib nüüd tava lasteaias ja saab teiste lastega hästi läbi. 

“Tõenäoliselt peab Rasmus terve oma elu natuke rohkem võitlema ja vaeva nägema kui keskmine laps, kuid kuni ta suudab olla harmoonias ja õnnelik, on see kõik seda väärt olnud.”

– Jeanette Lejbølle, 1990